KINNITATUD

 

 

Vasalemma Vallavolikogu

 

31.05.2016 määrusega nr 6

 

 

 

 

 

 

           VASALEMMA LASTEAED SAJAJALGNE

 

                       ARENGUKAVA 2016-2020

 

SISUKORD

 

1. Sissejuhatus ……………………………………………………………………………….4

 

1.1 Lasteaia kirjeldus ja tänane olukord …………………………………………....4

 

1.2 Ajalugu ……………………………………………………………………………....6

 

             1.3 Hoone ja territoorium ……………………………………………………………..6

 

1.4 Hetke majanduslik olukord ………………………………………………..…….6

 

2. Lasteaia missioon, visioon, eesmärgid, põhiülesanne ja põhiväärtused …………………………………………………………………………………………………….8

 

            2.1 Missioon ………………………………………………………………………….....8

 

            2.2 Visioon …………………………………………………………………………………………………….......8

 

2.3 Eesmärgid ……………………………………………………………………………………………………8

 

            2.4 Põhiülesanne ………………………………………………………………………………………………8

 

            2.5 Põhiväärtused …………………………………………………………………………………………….9

 

3. 2011-2015. a arengukava analüüs ……………………………………………….10

 

3.1 Arenduse valdkonnad ja põhisuunad …………………………………………10

 

3.2 Eestvedamine ja juhtimine ……………………………………………………...10

 

3.3 Personalijuhtimine  ……………………………………………………………...11

 

3.4.Õppe- ja kasvatusprotsess ………………………………………………………11

 

3.5 Koostöö huvigruppidega ………………………………………………………...12

 

             3.6 Ressursside juhtimine …………………………………………………………...13

 

4. Arengukava eesmärgid ja tegevuskava aastateks 2016-2020 ………….14

 

4.1 Eestvedamine ja juhtimine ……………………………………………………...14

 

4.2 Pesronali juhtimine ……………………………………………………………...14

 

4.3 Õppe- ja kasvatustegevus ……………………………………………………….15

 

4.4 Koostöö huvigruppidega ………………………………………………………..15

 

4.5 Ressursside juhtimine …………………………………………………………..16

 

4.6 Tegevuskava inventari soetamiseks ………………………………………….16

 

4.7 Personali juhtimine ja lasteaia personal …………………………………..16

 

4.8 Personali koolitusprioriteedid 2016-2020 ………………………………..17

 

4.9 Koolituse korraldamine ……………………………………………………...17

 

5.0 Koolitusvajaduse määratlemise alused ………………………………........17

 

5. Arengukava hindamise, uuendamise ja muutmise kord ………………18

 

 

1. SISSEJUHATUS

Vasalemma Lasteaed “Sajajalgne” arengukava on dokument, mis määrab ära lasteaia arengu põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava viieks aastaks ning arengukava uuendamise korra.

Vasalemma lasteaia arengukava lähtub koolieelse lasteasutuse seaduse § 9
1 arengukavale esitatud nõuetest, asutuse põhimäärusest, lasteaia õppekavast ja Vasalemma valla arengukavast.

Arengukava on koostatud koostöös lasteaia töötajate ja lasteaia hoolekoguga.

Arengukava elluviimist hinnatakse arengukavas esitatud tulemusnäitajate alusel, üks kord aastas, maikuus, vahekokkuvõtteid tehakse eelarveaasta lõpus.

Arengukava täitmisele annab hinnangu lasteaias moodustatud komisjon, kuhu kuuluvad tööandja, töötajate esindus ja hoolekogu liikmed.

Tulenevalt komisjoni hinnangust ja ettepanekutest viiakse arengukavasse täiendused ja parandused lasteaia edasiseks tegevuseks sisse enne uue eelarve koostamist.

Vasalemma lasteaia arengukava on aluseks eelarveeraldiste taotluseks ja omatulude planeerimisel.

1.1 LASTEAIA KIRJELDUS JA TÄNANE OLUKORD
Üldandmed
Asukoht: Tööstuse 3, Vasalemma vald, Harjumaa 76101
Omandivorm: Vasalemma valla munitsipaalasutus
Lasteaed on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris koodiga
      nr 75002034.
Lasteaiale on antud 03.11.2010. a Haridusministeeriumi koolitusluba nr 6066HTM õppe- ja kasvatustöö läbiviimiseks.

 

Vasalemma lasteaia teeninduspiirkond on Vasalemma vald.

 

Õppekeel: Lasteaia õppe-ja kasvatustegevus toimub eesti keeles integreeritud tegevustena üldõppe alusel mängulise õppena.

 

Tööaeg: lasteaed on avatud E-R 7.00-19.00.
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.  
Telefon: 671 3490; 5308 3734


 

 

1.2 AJALUGU
1945. a juunis avati Vasalemmas mängumuru, asukohaga Jaani tn 17. Mängumuru kestis kaks kuud. Lastevanemad soovisid aga alalist lasteaeda, kuid selleks puudusid ruumid. Pika otsimise peale sai lasteaed oma maja, Pärna tn 10, mis aga vajas remonti. Lastevanemate ja lasteaia töötajate poolt tehti põhjalik remont. 15. septembril 1945. aastal alustas lasteaed oma tegevust. 1970. aastal saadi maja ka sõimeealiste laste jaoks Lootuse tänava majas. Nendes majades töötati kuni aastani 1980, mil kohandati lasteaiaks 2-korruseline maja Vasalemma alevikus, Tööstuse tänaval. Lasteaiahoones on siiani kaks liitrühma: noorem ja vanem. Alates 1991. aastast kuulub Vasalemma Lasteaed Vasalemma Vallavalitsusele. Vasalemma Lasteaia 60. juubelisünnipäevaks valmis raamat “Vasalemma Lasteaia lugu”.
2005. aasta suvel ehitati lasteaiale oma katlamaja ja teostati I korruse kapitaalremont.
2007. aastal remonditi II korruse ruumid. 2013. a sai lasteaia õueala uuendatud ja kaasaegsemad mänguvahendid. 2014. a toimus köögi remont ja tänu annetustele saadi kööki uus sisustus.

 

1.3 HOONE JA TERRITOORIUM
Vasalemma lasteaed asub Vasalemma alevikus, kahekordses projektiga kohandatud kivist majas. Alumisel korrusel on noorem liitrühm, direktori kabinet ja köök. Ülemisel vanem liitrühm.

Lasteaial on oma võrkaiaga ümbritsetud aed, kus asub pesuköök koos abihoonete ja katlamajaga. Samuti asuvad territooriumil kiiged, liumägi, ronimisredelid, liivakast, varjualune (õuesõppeks, õueürituste läbiviimiseks jne).

1.4 HETKE MAJANDUSLIK OLUKORD
Vasalemma lasteaed on Vasalemma valla munitsipaalalluvusega lasteasutus.

 

Lasteaial on Vasalemma Vallavolikogu poolt kinnitatud eelarveosa Vasalemma valla eelarvest.
Lasteaia rahastamine toimub:

 

  • valla eelarvelistest vahenditest;

  • vanemate poolt kaetavast osast (osalus- ja õppetasu: 25 eurot kuus septembrist 2016 ja toiduraha 1,80 eurot päevas).

 

2003. aastal paigaldati lasteaiale uus katus.
2004. aastal kaasajastati köögi abiruum.
2005. aastal toimus I korruse kapitaalremont ja ehitati katlamaja.
2007. aastal toimus II korruse kapitaalremont.
2013. aastal toimus köögi remont ja mänguväljaku uuendamine.
2014. aastal ehitati varikatusealune mänguväljakule.
2015. paigaldati õuealale videovalve.


2. LASTEAIA MISSIOON, VISIOON, EESMÄRGID, PÕHIÜLESANNE JA PÕHIVÄÄRTUSED

 

 2.1 MISSIOON
Vasalemma lasteaia missioon on pakkuda koolieast noorematele lastele hoidu ja alusharidust,   toetades ja nõustades lapse perekonda ning soodustades lapse kasvamist, arenemist ning tema individuaalsuse arvestamist.

 

2.2 VISIOON
Vasalemma lasteaed on mitmekülgse õpikeskkonnaga tervist edendav lasteaed. Vasalemma lasteaed soodustab lapse emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ning kehalist arengut. Lasteaiast kooliminev laps usub endasse, on loov, õpihimuline, eetiline ning avatud.

 

2.3 EESMÄRGID
Vasalemma lasteaia eesmärgiks on:

 

  • väärtustada oma maa kultuuri ja

  • luua soodsad tingimused lapse kõlbeliste väärtuste kujunemiseks, tema arendamiseks ja õpetamiseks, et laps edaspidises elus oskaks teha valikuid ning seatud eesmärke realiseerida.

 

2.4 PÕHIÜLESANNE

 

Vasalemma lasteaia põhiülesandeks on luua võimalused ja tingimused lapse kujunemisel isiksuseks, kes on sotsiaalselt tundlik, ennastusaldav, kaasinimestega arvestav ning loodust hoidev.

 

Vasalemma lasteaed oma eesmärkide saavutamiseks seab ülesandeks:

 

  • arendada kodu ja lasteaiavahelist koostööd, et toetada iga lapse arengut;

  • väärtustada tervist, liikumist ja keskkonda;

  • liikuda kaasa uuendustega (lasteaed kui õppiv organisatsioon);

  • tagada lasteaias kvalifitseeritud, stabiilne ja professionaalne personal, kes on oma tööks motiveeritud.

 

2.5 PÕHIVÄÄRTUSED
Vasalemma lasteaed väärtustab:

 

  • kodusust

  • loovust

  • turvalisust

  • hoolivust

  • tolerantsust

  • sõprust

 

3. 2011-2015 ARENGUKAVA ANALÜÜS

 

Lasteaia pedagoogiline nõukogu on hinnanud arengukava täitmist ja toonud välja parendustegevused järgnevates valdkondades:

 

3.1 ARENDUSE VALDKONNAD JA PÕHISUUNAD

 

3.1.1 Eestvedamine ja juhtimine

 

Rakendatud sisehindamissüsteem toetab lasteaia arengut.

 

3.1.2 Personali juhtimine

 

Personal on tasakaalustatult koolitatud, motiveeritud ja ühise meeskonnana tegutsev.

 

3.1.3 Õppe- ja kasvatusprotsess

 

Rakendatud õppe- ja kasvatustöö on lapsest lähtuv.

 

3.1.4 Koostöö huvigruppidega

 

Huvigrupid on kaasatud lasteaia õppe- ja kasvatustegevustesse ning osalevad aktiivselt parendustegevuses.

 

3.1.5 Ressursside juhtimine

 

Lasteaed on kaasaegne, turvaline ja arendav õpi- ja töökeskkond.

 

3.2 EESTVEDAMINE JA JUHTIMINE

 

  • Eestvedamine ja juhtimine on orienteeritud lapse arengut toetavatele tegevustele.

  • Lasteaias toimib kaasav juhtimistegevus, personal osaleb lasteaia põhitegevusi mõjutavate otsuste tegemisel läbi osaluse: pedagoogiline nõukogu, infotunnid, arenguvestlused, üritused jm.

  • Sisehindamise korraldus on protsessipõhine ja süsteemne ning toetub reaalsetele, järjepidevatele, analüüsist tulenevatele hindamistegevustele.

  • Lasteaia põhiväärtustele toetudes on viie aasta jooksul loodud või uuendatud järgmised strateegilist juhtimist toetavad dokumendid: pedagoogide iseseisva enesetäiendamise kord; koolivalmiduskaart; riskianalüüs; õpetaja sisekontrollileht; õppetegevuse vaatlusleht.

 

 

 

Parendustegevused:

 

1. Sisehindamiseks vajalike tulemusnäitajate analüüsimine ja ühtlustamine.

 

2. Sisehindamise tulemuste võrdlemine teiste lasteaedadega.

 

3. Koostada ja rakendada õppe- ja kasvatustöö asjaajamise kord.

 

3.3 PERSONALIJUHTIMINE

 

  • Personal on haaratud lasteaia arendustegevusse, eesmärkide seadmisse ja hindamisse.

  • Personali arendamisel on lähtutud pedagoogide kvalifikatsioonist, sisehindamistulemustest ja töötajate arendamisplaanidest.

  • Koolitustel on osalenud nii pedagoogid kui abipersonal, lasteaed väärtustab meeskondlikku õppimist.

  • Pedagoogidel on võimalus juhtida teadlikult oma iseseisvat enesetäiendamist.

  • Koostöös personaliga on välja töötatud ja rakendunud personali tunnustus- ja motivatsioonisüsteem, milles oluline koht on mitterahalisel motiveerimisel.

  • Personali initsiatiivi julgustatakse ja otsustusõigust delegeeritakse.

 

Parendustegevused:

 

1. Rakendada enam pedagooge sisekoolitajatena õpetajate abide pedagoogilise kompetentsi tõstmiseks.

 

2. Koolitusplaani koostamisel arvestada rohkem nii lasteaia strateegilisi kui ka personali huve ja vajadusi.

 

3. Personali vaimse tervise hoidmine/tugevdamine läbi nõustamiste, koolituste ja ühisürituste.

 

4. Motiveerivate koolituste korraldamine ja rakendamine.

 

3.4 ÕPPE- JA KASVATUSPROTSESS

 

  • Lastele on loodud tingimused igakülgseks arenguks.

  • Õpi- ja kasvukeskkonna kujundamisel lähtutakse lastest, nende turvalisusest ja soovidest.

  • Lapse arengut jälgitakse aastaringselt ning sellest tehakse kord aastas kokkuvõte lapse arengu tabelisse.

  • Kord aastas toimuvad arenguvestlused lapsevanematega, milles analüüsitakse lapse arengut ja tehakse kokkuvõtteid edaspidiseks.

  • Lapse koolivalmiduse jälgimiseks on välja töötatud koolivalmiduse hindamismaterjalid.

  • Lasteaia õppekava analüüsitakse juunis ja viiakse sisse parendused järgmiseks õppeaastaks.

  • Lasteaial on informatiivne koduleht, millel on kajastatud üld- ja päevakajaline informatsioon.

  • Kaasatud on tugispetsialistid (psühholoog, eripedagoog, logopeed), toetamaks lapse arengut ja nõustamaks lapsevanemaid ning õpetajaid.

 

Parendustegevused:

 

1. Liikumis- ja liikluskasvatuse tõhustamine läbi ainekavade muutmise.

 

2. Süstematiseerida õppekirjandus ja koostada/kasutada digitaalseid õppe- ja kasvatustegevust toetavaid õppematerjale.

 

3. Õuesõppe rakendamine õppetegevuse igapäevase osana.

 

4. Kaasata veelgi rohkem tugispetsialiste, nõustamaks lapsi, lapsevanemaid ja õpetajaid.

 

3.5 KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA

 

  • Infovahetus huvigruppidega on süsteemne (vestlused, koosolekud, teabetahvel, e-post, kodulehekülg, facebook).

  • Lapsevanemad ja hoolekogu on kaasatud lasteaia arendustegevusse.

  • Lastevanematel on võimalus osaleda lasteaiaelu korralduses ja rühmavälistes tegevustes.

  • Hea koostöö kooliga (eelkool, ühisüritustest osavõtt), vallavalitsusega (raamatupidamine, haldusspetsialist, keskkonnaspetsialist jne), huvikeskusega, valla pensionäride ühendusega, Harju-Madise kirikuga, ümberkaudsete ettevõtjatega
    (Akso-Haus), teiste maakonna lasteaedadega (Klooga, Keila Miki, Padise jne), Ämari Lennubaasiga (koristustalgud, õppekäigud), keskkonnaametiga, Keila Kultuurikeskusega jne.

 

Parendustegevused:

 

1. Koostöö kavandamine tervist edendavate lasteaedadega.

 

2. Lastevanemate rahuloluküsimustike redigeerimine ja veebipõhise vormi loomine.

 

3. Korraldada 2 korda aastas rühmakoosolekuid.

 

4. Täienda lasteaia kodukorda informatsiooni kättesaadavuse osas erinevatest olukordadest lähtuvalt.

 

5. Luua loengusari/vestlusring „Lastevanemate Kool“.

 

6. Parendada koostööd piirkonna lasteaedadega parima töökogemuse jagamiseks.

 

3.6 RESSURSSIDE JUHTIMINE

 

Eelarve koostamisel peetakse läbirääkimisi lasteaia personali, hoolekogu ja valla vastava ala spetsialistidega.

 

  • Eelarveliste ressursside juhtimisel on loodud seosed õppe- ja kasvatusprotsessiga, eelarve prioriteedid tulenevad lasteaia õppekavas ja arengukavas kavandatu ellu viimisest.

  • Koostöös lastevanematega oleme saanud lasteaia kööki kaasaegse mööbli, nõudepesumasina ja pliidi.

  • Lasteaia pedagoogidel on võimalus õppekasvatustöös kasutada sülearvutit ja projektorit.

 

Parendustegevused:

 

1. Soetada rühmadesse nõudepesumasinad, et säästa ressursse: õpetajate abide aega, vett ja pesuvahendeid.

 

2. Abihoone katuse vahetus ja pesuköögi remont.

 

3. Täiendada lasteaia mänguväljakut uute kaasaegsete mänguvahenditega.

 

4. Lasteaia õpi-, kasvu- ja töökeskkonna täiendamine.

 

4. ARENGUKAVA EESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2016-2020

 

4.1 Eestvedamine ja juhtimine

 

  • Lasteaia sisehindamissüsteemi arendustöö on kavandatud.

  • Asjaajamise kord toetab lasteaia eesmärkide elluviimist.

  • Lasteaia direktor on kaasanud personali otsustusprotsessidesse nii arengukava koostamisel, missiooni, visiooni, põhiväärtuste sõnastamisel kui ka rakendamisel.

     

 

Tegevus

2016

2017

2018

2019

2020

Vastutaja

Arengukava analüüsimine ja uue koostamine

x

x

x

x

x

direktor

Sisehindamissüsteemi edasi arendamine:

* vajalike tulemusnäitajate analüüsimine ja ühtlustamine

* tulemuste redigeerimine ja reaalsete hindamis-tegevustega vastavusse viimine

 

 

 

x

 

 

 

 

x

 

 

 

direktor

Asjaajamise korra uuendamine ja rakendamine

x

x

 

 

 

direktor

 

4.2 Personali juhtimine

 

  • Personal on motiveeritud ja koolitusplaani koostamisel arvestatakse lasteaia strateegilisi kui ka personali huve ja vajadusi.

  • Pedagoogid viivad läbi sisekoolitusi õpetajate abidele ja teistele asjast huvitatutele.

  • Personali infotehnoloogilised oskused on parendatud ja need rakenduvad igapäevatöös.

 

Tegevus

2016

2017

2018

2019

2020

Vastutaja

Personali koolituskavade hindamine, uute koolitus-kavade koostamine ja elluviimine

x

x

x

x

x

direktor

Personali arendamine sisekoolituste kaudu:

väärtuskasvatus

 

 

x

 

 

 

 

direktor

õuesõpe

integreeritud tegevused

 

x

 

x

 

x

x

 

Personali tunnustamine sisekoolituste eest õpetajate abidele

x

x

x

x

x

direktor

Infotehnoloogiliste teadmiste rakendamine igapäevatöös

x

x

x

x

x

direktor

 

4.3 Õppe- ja kasvatustegevus

 

  • Õppekava arendamine on loonud lastele arenguvõimalusi liikumis- ja liikluskasvatuses.

  • Õppekirjandus on süstematiseeritud, täienenud ja on loodud digitaalsete õppematerjalide kaust.

  • Õppetegevuste läbiviimisel lähtutakse lapsekesksest õpikäsitusest, väärtustatakse praktilisi, valikuid ja loovaid võimalusi pakkuvaid tegevusi, arutelusid ja vestlusi.

 

Tegevus

2016

2017

2018

2019

2020

Vastutaja

Maksumus

Õppekava on täienenud arenguvõimalustega liikumis- ja liikluskasvatuseks

x

x

x

x

x

õpetajad

 

Õppekirjanduse süstematiseerimine Loodud digitaalsete õppematerjalide kaust

x

x

x

 

 

 

x

 

õpetajad

 

Kiusamisest vaba lasteaed-liitumine/
rakendumine

x

x

x

x

x

õpetajad/

kogu personal

200 €

Esmaabi võtete õpetamine kooliminevatele lastele

x

x

x

x

x

tervishoiutöötaja/

õpetajad

 

 

          4.4 Koostöö huvigruppidega

 

  • Lasteaed on liitunud Tervist Edendavate lasteaedadega.

 

  • Loodud on veebipõhine rahuloluküsimustik vanematele.

  • Rakendunud on „Lastevanemate Kool“.

 

Tegevus

2016

2017

2018

2019

2020

Vastutaja

Koostöö Tervist Edendavate Lasteaedadega

x

x

x

x

x

direktor

Veebipõhise rahulolu küsimustiku väljatöötamine lastevanematele ja rakendamine

x

x

x

x

x

direktor

Koostöös lasteaia peda­googide ja lastevanematega on kavandatud/rakendunud „Lastevanemate Kool“

x

x

x

x

x

direktor/
õpetajad

Koostööpartnerite tunnustamine lasteaia heaks tegutsemise eest

x

x

x

x

x

direktor

Koostöö valla ja piirkonna erinevate lasteaedadega (õpetajate lahtiste tegevuste külastamine, ühisüritused, koolitused - parima kogemuse jagamiseks (Rummu l/a, Keila Miki, Padise l/a, Paldiski l/a jne)

x

x

x

x

x

direktor/
õpetajad

 

4.5 Ressursside juhtimine

 

  • Lasteaias on loodud kaasaegne, tervislik ning turvaline õpi- ja töökeskkond.

  • Lasteaed on varustatud kaasaegsete infotehnoloogiliste vahenditega.

 

Tegevus

2016

2017

2018

2019

2020

Vastutaja

Maksumus

Abihoone katuse vahetus

x

 

 

 

 

direktor

1500 €

Pesuköögi remont

 

x

 

 

 

direktor

1500 €

Lasteaia mänguväljaku vahendite uuendamine

x

 

x

 

x

direktor

2000 €

Nõudepesumasinad rühmadesse

 

 

 

x

 

direktor

800 €

Lasteaia välisfassaadi remont

 

 

x

 

 

direktor

15000 €

Moodulitest rühma/saali ehitus

 

 

 

 

x

direktor

 

 

4.6 Tegevuskava inventari soetamiseks

 

Laste toidunõude ja voodipesu uuendamine

2016

direktor

vallavalitsus

 800 eurot

Nurgariiul nooremasse rühma

2017

direktor

vallavalitsus

 200 eurot

Külmik

2017

direktor

vallavalitsus

 400 eurot

Sügavkülmik

2018

direktor

vallavalitsus

 400 eurot

Puutetundlik tahvel vanemasse rühma

2019

direktor

vallavalitsus

1300 eurot

 

4.7 Personali juhtimine ja lasteaia personal

 

  • Personal on motiveeritud ja koolitusplaani koostamisel arvestatakse lasteaia strateegilisi kui ka personali huve ja vajadusi.

  • Pedagoogid viivad läbi sisekoolitusi õpetajate abidele ja teistele asjast huvitatutele.

  • Personali infotehnoloogilised oskused on parendatud ja need rakenduvad igapäevatöös.

 

Tabel 1. Personali arv, ametikohtade jaotus ja haridus (andmed seisuga september 2015).

 

Personal

Töötajate arv

Ametikohti

Haridus

Haridus

Haridustase

 

 

 

Ped.

Muu

 

Pedagoogiline

5

5

5

-

5 - kõrg

Abi

6

5 (2 õpetaja abi töötavad ½ kohaga)

-

6

1-kõrg 3- kesk-eri 2-kesk

Kokku

11

10

5

6

6-kõrg 3-kesk-eri 2-kesk

 

 

 

4.8 Personali koolitusprioriteedid 2016-2020

 

 

 

Koolitus

2016

2017

2018

2019

2020

vastutaja

Evakuatsioonikoolitus

kogu personalile

x

 

 

x

 

direktor

kogu personalile

Esmaabikoolitus

kogu personalile

 

 

x

 

 

direktor

 

Toiduhügieenikoolitus

toidukäitlejatele

x

 

 

x

 

direktor

Meeskond ja koostöö

x

 

 

 

 

direktor

Väärtused organisatsioonis

 

x

 

 

 

direktor

IT kasutamise koolitus (puutetahvel, õppeprogrammid)

 

x

 

 

 

direktor

Hariduslike erivajadustega laste toetamine

 

 

x

 

 

õpetaja Ulvi Pillart

Tervist edendavate lasteaedade programmi koolitus/rakendumine

x

x

x

x

x

õpetaja Marve Piilbak/kokk Kadri Sinijärv/direktor

Muusika läbi aastaaegade

 

 

 

 

x

õpetaja Viive Roosileht

 

4.9 Koolituse korraldamine
Asutuse tasandil:

 

  • direktor korraldab arengukoosolekuid töötajate koolitamiseks, lähtuvalt nende koolitusvajadustest;

  • õpetaja tegevus koolitajana - ainekomisjonides osalemine, koolitusest tagasiside andmine ped. nõupidamistel, praktilise õppuse korraldamine;

  • lastevanemate koolitamine - õpetaja tegevus rühmakoosolekul.

 

Maakonna ja riiklikul tasandil:

 

  • osaleda maakonna ja riiklike koolitusasutuste poolt korraldatud koolitustel.

 

5.0 Koolitusvajaduse määratlemise alused
Töötajate koolitusvajadus määratletakse töötajatega läbiviidava arenguvestluse ning nende  kirjaliku eneseanalüüsi tulemusena.


5. ARENGUKAVA HINDAMISE, UUENDAMISE JA MUUTMISE KORD

 

Arengukava täitmist analüüsib lasteaia personal ja hoolekogu iga õppeaasta lõpus.
Arengukava hindamisel lähtutakse:
-    täidetud eesmärkide osakaalust;
-    lapsevanemate rahulolu uuringutest;
-    personali analüüs-hinnang tegevusest.
Lasteaia pedagoogide nõukogu ja hoolekogu vaatab arengukava igal õppeaastal vähemalt ühel korral üle. Arengukavasse tehakse muudatusi vajadusel üks kord aastas, uue õppeaasta alguses.
Arengukavas muudatuste sisseviimisel võetakse aluseks eelmise perioodi analüüs – hinnangu tulemused ja Vasalemma valla arengukava muudatused.
Arengukava kinnitamine ja muutmine toimub Vasalemma Vallavolikogu poolt sätestatud korras.

 

 

 

   Vasalemma lasteaia Sajajalgne õppekava


 

 

 

Sisukord

 

1.      Lasteasutuse liik ja eripära. 4

 

2.      Õppe- ja kasvatustegevuse põhiülesanne ja  eesmärgid. 5

 

2.1 Põhiülesanne. 5

 

2.2 Eesmärgid. 5

 

2.3 Ülesanded eesmärkide saavutamiseks. 5

 

3.      Õppe-ja kasvatustöö põhimõtted- KIIDAME LAST. 5

 

4.      Õpikäsitlus. 6

 

5.      Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad ning arengu eeldatavate tulemused vanuseti 6

 

5.1 Lõimimine on õppe- ja kasvatustegevuste ühendamine tervikuks ja seoste loomine. 6

 

5.2         Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad. 6

 

5.3 Õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade juures käsitletakse lapse arengu eeldatavaid tulemusi järgmiste vanuserühmade kaupa. 6

 

5.4 Üldoskused on jagatud kolme rühma. 7

 

5.5 Lapse eeldatavad üldoskused vanuseti 7

 

5.5.1 Mänguoskused. 7

 

5.5.2 Tunnetus- ja õpioskused. 8

 

5.5.3 Sotsiaalsed ja enesekohased oskused. 10

 

5.6 Valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu ja arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti 13

 

5.6.1 Valdkond Mina ja keskkond. 13

 

5.6.2 Valdkond Keel ja kõne. 17

 

5.6.3 Valdkond Matemaatika. 19

 

5.6.4 Valdkond Liikumine. 21

 

5.6.5 Valdkond Muusika. 23

 

5.6.6 Valdkond Kunst. 25

 

5.7 Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus. 28

 

5.7.1 Õpetaja kavandatud tegevused nädalaplaanis. 29

 

5.7.2 Lapse arengu analüüsimine ja hindamine. 31

 

5.7.3 Erivajadustega laps. 32

 

5.7.4 Eesti keele kui teise keele õpe. 32

 

5.7.5 Koostöö lapsevanemaga. 32

 

5.8 Õppekava uuendamine ja täiendamine. 32

 

Lisa 1  33

 

Lisa 2  34

 

Lisa 3  35

 

Lisa 4  37

 

Lisa 5  41

 

Lisa 6  44

 

Lisa 7  47

 

Lisa 8  51

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


 

 

1.       Lasteasutuse liik ja eripära

 

 

 

Lasteaed on eesti keelne, kaks liitrühma.

 

Lapsi võetakse lasteaeda järjekorra alusel alates 2 eluaastast ja sellega tegeleb abivallavanem hariduse- ja kultuuri alal.

 

Töötajaid on 11, neist  4 õpetajat.

 

Õpetaja Viive Roosileht täidab lisaks 0,8 õpetaja kohale ka 0,2 muusikaõpetaja ametikohta.

 

Õpetaja Marve Piilbak täidab 1,0 õpetaja ametikoha sees 0,2 kohta liikumisõpetaja tööülesandeid.

 

Lasteaial puudub logopeed, kuid oleme kutsunud logopeedi ja psühholoogi 2-3 korda õppeaasta jooksul lasteaeda lapsi, vanemaid kui ka õpetajaid nõustama. Koostöös vallaga oleme otsinud eriala sptesialiste meile tööle, kuid tulemusi pole see andnud.

 

Side Vasalemma kooliga on pidev, sest igal õppeaastal  alates oktoobrist käivad 6-7 aastased lapsed üks kord nädalas, oma tulevaste õpetajate juhendamisel, kooliks ettevalmistusrühmas.

 

Lasteaial on head suhted ka teiste asutustega: Vasalemma Seltsimaja, Vasalemma Raamatukogu, AS Akso-Haus, Harju-Madise kirik, Allika  turismitaluga, maakonna teiste lasteaedadega jne.

 

Lasteaias on õpetuse aluseks üldõpetus koduloolisel printsiibil, kus lähtume nädala teemadest, kuuplaanidest, tähtpäevadest ja rahvakalendrist. Õpetatav on seotud kodukoha, ümbritseva loodusega, aastaaegade vaheldumisega, inimeste tööde ja tegemistega. Õppe- ja kasvatustegevused viime läbi võimalikult mänguliselt. Lasteaial on võimalus tellida väljasõitudeks oma valla buss. Seetõttu on lasteaial väga hea võimalus organiseerida lastele huvitavaid ekskusioone, õppekäike ja teatrikülastusi väljaspool kodukohta.

 

Lasteaed asub männimetsa ääres, kus lastel on võimalused õppimiseks looduses, mängimiseks (üldkasutatav mänguväljak) ja sportimiseks terviserajal.

 

Lasteaial on oma koduleht ja logo.

 

Lasteaia õppeaasta algab 1.septembril ja lõpeb 31.augusti. Regulaarselt on meie töötajatele võimaldatud juulis kollektiivpuhkus.

 

 

 

 


 

 

2.       Õppe- ja kasvatustegevuse põhiülesanne ja  eesmärgid

 

 

 

2.1 Põhiülesanne

 

Vasalemma lasteaia põhiülesandeks on luua võimalused ja tingimused lapse kujunemisel isiksuseks, kes on sotsiaalselt tundlik, ennastusaldav, kaasinimestega arvestav ning loodust hoidev.

 

2.2 Eesmärgid

 

  1. väärtustada oma maa kultuuri

  2. luua soodsad tingimused lapse kõlbeliste väärtuste kujunemiseks, tema arendamiseks ja õpetamiseks, et laps edaspidises elus oskaks teha valikuid ning seatud eesmärke realiseerida.

  3. tööks motiveeritud.

 

2.3 Ülesanded eesmärkide saavutamiseks

 

  1. arendada kodu ja lasteaiavahelist koostööd, et toetada iga lapse arengut

  2. väärtustada tervist, liikumist ja keskkonda

  3. liikuda kaasa uuendustega (lasteaed kui õppiv organisatsioon)

  4. tagada lasteaias kvalifitseeritud, stabiilne ja professionaalne personal, kes on oma

 

 

 

 

 

3.       Õppe-ja kasvatustöö põhimõtted- KIIDAME LAST

 

 

 

Koostöö -        Kodu ja lasteasutuse koostöö; nõustada ja toetada vajadusel vanemaid lapse arengu küsimustes

 

Individuaalsus- Arvestada laste individuaalsust, arengupotentsiaali ja toetada kujunevat eneseteadvust. Tervise hoidmine ja edendamine, laste liikumisvajaduste rahuldamine.

 

Integreeritus- Õppe- ja kasvatustöö on temaatiliselt seostatud, keskseks teemaks on loodus- ja kodulugu. Kasutatakse integreeritud tööviise.

 

Demokraatlikkus- Soodustatakse demokraatlike suhete kujunemist ja püsivust täiskasvanute ja eakaaslastega suhtlemisel.

 

Avatus- Lasteasutuse tegevus on perekonnale avatud. Partnerite kaasamine õpikeskkonna parendamisse.

 

Mängulisus- Laste arendamine ja õpetamine läbi mängu.

 

Eakohasus- Pakkuda lapsele eakohaseid tegevusi ja ülesandeid.

 

Loovus-  Lapse loovuse toetamine läbi mitmekülgsete    tegevuste, võimaldades kogeda eduelamusi.

 

Arengule suunatus- toetada lapse algatus-, mõtlemis- ja analüüsivõimet, tunnustada ja innustada lapsi tegutsema. Pakkuda lapsesõbralikku, turvalist keskkonda.

 

Süsteemsus-     laste arengu pidev jälgimine, eesmärgistatud

 

arendamine ning hindamine, toetudes lasteaia tegevuskavale. Õppe- ja kasvatustegevus toetub põhimõttele lähemalt kaugemale, lihtsamalt keerulisemale, kergemalt raskemale.

 

Traditsioonid- väärtustada Eesti kultuuritraditsioone, teiste kultuuride eripäraga arvestamine.

 

4.       Õpikäsitlus

 

 

 

Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu.

 

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms. Pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad.

 

Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima.

 

Õppe- ja kasvatustegevuses loob lasteaed koostöös koduga tingimused, et arendada lapse oskust kavandada oma tegevust ja teha valikuid; seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega; kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes; arutleda omandatud tegevuste ja oskuste üle; hinnata oma tegevuse tulemuslikkust; tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega.

 

 

 

5.       Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad ning arengu eeldatavate tulemused vanuseti

 

 

 

Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse järgmisi tegevusi: kuulamine, kõnelemine, lugemine ja kirjutamine, vaatlemine, uurimine, võrdlemine, arvutamine ning mitmesugused

 

liikumis-, muusika- ja kunstitegevused.

 

 

 

5.1 Lõimimine on õppe- ja kasvatustegevuste ühendamine tervikuks ja seoste loomine

 

  1. valdkondades

  2. valdkondade vahel

  3. tegevustes

 

5.2     Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad

 

  1. mina ja keskkond

  2. keel ja kõne

  3. matemaatika

  4. kunst

  5. liikumine

  6. muusika

 

 

 

5.3 Õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade juures käsitletakse lapse arengu eeldatavaid tulemusi järgmiste vanuserühmade kaupa

 

  1. 2-3aastased

  2. 3-4aastased

  3. 4-5aastased

  4. 6-7aastased

 

Vanuserühmade valikul on lähtutud õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisest ja korraldamisest liitrühmas.

 

5.4 Üldoskused on jagatud kolme rühma

 

  1. Mänguoskused

  2. tunnetus- ja õpioskused

  3. sotsiaalsed ja enesekohased oskused

 

 

 

5.5 Lapse eeldatavad üldoskused vanuseti

 

Üldoskuste kujunemist toetatakse kõigi õppe- ja kasvatustegevuste kaudu, erinevate valdkondade sisusid lõimides.

 

5.5.1 Mänguoskused

 

Mäng on väikese inimese töö

 

Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab ja kinnistab laps uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus.

 

 

 

Mänguoskused õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel

 

2-3aastane laps:

* laps suudab ühendada üksikud mängulised toimingud omavahel tervikuks ( nukku toidetakse, riietatakse, jalutatakse);

* laps täidab lihtsaid mängureegleid;

* laps oskab täita mängudes lihtsamaid rolle;

*luua soodsad tingimused, et süveneks oskus mängida kõrvuti. Suunata lapsi mängima erinevate mänguasjadega – realistlikud mänguasjad, asendusmänguasjad. Kasutada ka lavastusmänge mängu rikastamiseks.

 

 

3-4aastane laps:

* vaatleb teiste mängu;

* mängib oma esemetega;

* mängib paralleelselt sarnaste esemetega;

* mängib rolli ise endaga (ise on koer, konn);

* võtab tuntud rolle või mõtleb ise rolle välja; kasutab rollile omaseid käitumismustreid ja iseloomu;

* kasutab kindlaid vahendeid rolli esitamiseks;

* järgib mängudes lihtsamaid reegleid;

* otsib kontakte mängupartneritega; mängib lühikest aega teistega koos;

* huvitub lihtsamatest lauamängudest, paneb kokku lihtsamaid puslesid;

* mängib „Leia samasugune“ tüüpi mänge;

* mängib korduvalt tuttavat mängu.

 

 

 

 

 

 

 4-5aastane laps:

* suudab keskenduda mängule pikaks ajaks;

* rakendab mängudes erimeeli: haistmist, kuulmist, nägemist;

* suudab jaotada tähelepanu mitme tegevuse vahel;

* algatab ja hoiab rühmas üleval rollimängu;

* mängib kujutlusmänge, kasutab kujutlevaid esemeid;

* kasutab keelt ja kujutlusvõimet vajaminevate vahendite loomiseks;

* näitleb põnevaid ja ohtlikke teemasid; laiendab olemasolevaid teemasid, ideid detaile;

* mängib kaaslastega ühismänge; suudab täita juhtrolli;

* mängib sootüübilisi mänge; omab sõprussuhteid;

* suudab liituda käimasoleva mänguga; leiab endale rolli käimasolevasse mängu;

* saab aru reeglite olemusest, täidab täpselt reegleid ja jälgib nende täitmist teiste poolt;

* lahendab mängukonflikte lubatud viisil;

* leiab erinevaid lahendusi parema tulemuse saavutamiseks (nt klotsidest ehitamisel jälgib, kuidas teised seda teevad, ebaõnnestumisel proovib uut meetodit);

 

 

6–7aastane laps:

* tunneb mängust rõõmu ning on suuteline mängule keskenduma;

* rakendab mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast;

* algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu;

* täidab mängudes erinevaid rolle;

* järgib mängureegleid ning oskab tuttavate mängude reegleid teistele selgitada;

* suudab mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele;

* tunneb rõõmu võidust ja suudab taluda kaotust võistlusmängus;

 kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid.

 

 

 

 

5.5.2 Tunnetus- ja õpioskused

 

Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse – taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni.

 

Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet, omandada teadmisi ja oskusi ning uurida ja katsetada. Õpioskused kujunevad tunnetusoskuste arengu alusel.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tunnetus- ja õpioskused õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel

 

2-3aastane laps:

* Hangib ümbrusest aktiivselt infot ning loob selle hankimiseks ise uusi võimalusi.

* Keskendub lühikeseks ajaks ühele tegvusele, silmatorkavale stiimulile või omadusele

Sõnalise juhendamise ja suunamise korral on ta püsivam.

* tegutseb teistega kõrvuti ja osaleb ühistegvuses vahelduvas vormis.

* Mängib teiste lastega lihtsamaid igapäevaseid olukordi ja tegevusi kajastavaid rollivahetusega mänge.

* Loob tegevuse kaudu seosesid kõnega; sõnad ja objektid saavad tema jaoks mõiste tähenduse.

* Suhtleb valdavalt 1-2 sõnaliste lausetega nii mängus kui ka igapäevategevustes peamiselt tuttava täiskasvanuga.

* Räägib ja saab aru üksnes seöllest, mida ta tajub.

* Tunneb huvi raamatute vastu ning mõistab lihtsaid realistlikke jutukesi, mis seonduvad tema enda kogemustega.

* kasutab omandatus teadmisi, seoseid ja tegvsi samas situatsioonis, kannab üle lihtsamaid seosesi ning kasutab neid sarnastes ülesannetes ja olukordades.

 

3-4aastane laps:

* oskab osaliselt oma tegevusi plaanida ja organiseerida ning tegutseb iseseisvalt otsese *uhendamiseta, kuid autoriteetide toel;

* plaanib minakeskse kõne abil oma tegevust ja lahendab probleeme;

* hangib tänu keeleoskusele uut teavet; tema kõne toetub mälule ning sõltub sellest, kellega ja mis olukorras ta koos on;

* saab aru arvumõistest, huvitub tähtedest;

* omandab uusi teadmisi praktiliste olukordade, kogetud emotsioonide, kujutluste ja kõne kaudu.

 

 

 

4-5aastane laps:

* tegutseb lühikest aega iseseisvalt, kuid tegutsemiskindluse saavutamiseks vajab veel täiskasvanu abi;

* reguleerib oma käitumist ja emotsioone täiskasvanu abiga, hakkab oma tegevust planeerides kasutama sisekõnet;

* tegutseb koos teistega; teda motiveerivad tegevused eakaaslastega;

* tema keeleline areng võimaldab lahendada ülesandeid, probleeme ja saavutada kokkuleppeid;

* konstrueerib, katsetab ja uurib erinevaid võimalusi, kasutades nii sümboleid, kujutlusi kui ka reaalseid esemeid ja objekte;

* osaleb erinevates mänguliikides ja loovtegevustes;

* räägib esemetest, mis pole kohal ja olukordadest, mis toimusid minevikus või leiavad aste tulevikus ning fantaseerib;

* keskendub huvipakkuvale tegevusele mõnikümmend minutit;

* oskab märgata ning vaadelda detaile olulisi tunnuseid ja seoseid;

* eristab rühmi ja oskab neid võrrelda ning saab aru lihtsamate mõistete kuuluvusest; alluvusest ja üldistamisest;

* tal on ettekujutus numbritest tähtedest ja sümbolitest;

* omandab teadmisi kogemuste ja kõne kaudu, tegutseb aktiivselt ning lahendab probleeme;

* kasutab teadmiste omandamisel ja kogetu meenutamisel intuitiivselt lihtsamaid meeldejätmise viise (mälustrateegiaid).

 

 

.

 

6–7aastane laps:

* saab aru lihtsamatest seostest (hulk, põhjus, tagajärg), tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi tervikuna;

* mõtleb nii kaemuslik-kujundlikult kui ka verbaalselt, saab kuuldust aru, reageerib sellele vastavalt ning kasutab arutlevat dialoogi;

* tegutseb sihipäraselt, on suuteline keskenduma kuni pool tundi;

* kavandab ja korraldab oma igapäevategevusi ja viib alustatud tegevused lõpuni;

* tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi;

* suhtub õppimisse positiivselt – tahab õppida, uurida, esitada küsimusi, avastada ja katsetada;

* rühmitab

esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel;

* kasutab materjali meeldejätmiseks kordamist.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5.5.3 Sotsiaalsed ja enesekohased oskused

 

Sotsiaalsete oskuste all mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka partnereid, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest.

 

Enesekohaste oskuste all mõistetakse lapse suutlikkust eristada ja teadvustada oma oskusi, võimeid ja emotsioone, juhtida oma käitumist.

 

 

 

Sotsiaalsed ja enesekohased oskused õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel

 

2-3aastane laps

* saab aru, et inimestel võivad olla tema omast erinevad tunded ja emotsioonid.

* tal on osaliselt kujunenud enesetunnetus ja eneseteadvus.

* väljendab tugevaid emotsioone, oma nime

* võib karta tundmatuid ja uusi asju.

* osaleb täiskavanuga ühistegevustes, teisi lapsi pigem jälgib, tegutseb nendega kõrvuti.

* loob sõprussuhteid nendega, kellega on tihti koos, tegutseb kontakti luues.

* täidab igapäevaelu rutiini.

* jälgib lihtsamaid sotsiaalseid reegleid ning eeskijudele toetudes jäljendab igapäevaelu rolle ja tegevusi.

 

 

 

 

3-4aastane laps:

* väljendab verbaalselt lihtsamaid emotsioone, oma soove, tahtmisi ja seisukohti ning püüab jõuda kokkuleppele;

* tahab olla iseseisev, kuid sageli ei ole tal end suutlikkusest realistlikku ettekujutust;

* saab hakkama eneseteenindamisega (riietub, sööb, joob iseseisvalt), tal on kujunenud tualetiharjumused;

* teab oma nime, vanust ja sugu, märkab soolisi erinevusi;

* seab endale mõningaid eesmärke ja täidab neid;

* väärtustab oma saavutusi, ent vajab oma tegevuse tunnustamist ja täiskasvanu tähelepanu;

* püüab vahel teisi abistada ja lohutada, tal on mõningane ettekujutus teiste inimeste tunnetest ja mõtetest;

* osaleb lühikest aega tegevuses eakaaslastega, kuid eelistab üht mängukaaslast rühmale;

* arvestab reegleid mängudes ja tegevustes, mida juhib autoriteet;

* saab aru lihtsamatest seltskonnas käitumise reeglitest ning järgib neid igapäevases suhtluses; püüab täita kodukorra reegleid;

* saab aru valetamisest kui taunitavast käitumisest;

* huvitub võistlusmängudest ning tahab olla edukas.

 

 

 

 

4-5aastane laps:

* hakkab mõistma teiste inimeste tundeid ja mõtteid;

* väljendab oma emotsioone ja räägib nendest;

* suhtleb ja tegutseb enamasti iseseisvalt ning orienteerub oma suutlikkuses;

* suudab kuigivõrd vastutada oma tegevuse eest;

* on tundlik teiste hinnangute suhtes, need mõjutavad tema enesehinnangut;

* imiteerib täiskasvanu tegevusi ja rolle, kasutades tema sõnavara ja maneere;

* eelistab sootüübilisi mänge;

* naudib rühma kuulumist, eakaaslaste seltsi ning ühistegevust; teeb eesmärgi saavutamiseks koostööd, jagab ja vahetab;

* aktsepteerib reegleid, kogemusi ja muutusi; jälgib reeglite täitmist teiselt poolt; kõne areng võimaldab arusaamatusi lahendada verbaalselt;

* oskab avalikus kohas sobivalt käituda ning teab, mida tohib, mida mitte.

6–7aastane laps:

* püüab mõista teiste inimeste tundeid ning arvestada neid oma käitumises ja vestluses;

* tahab ja julgeb suhelda – huvitub suhetest ja tunneb huvi teiste vastu;

* hoolib teistest inimestest, osutab abi ja küsib seda vajadusel ka ise;

* osaleb rühma reeglite kujundamisel;

* oskab teistega arvestada ja teha koostööd;

* loob sõprussuhteid;

* saab aru oma-võõras-ühine tähendusest;

* teeb vahet hea ja halva käitumise vahel;

* mõistab, et inimesed võivad olla erinevad;

* järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme;

* selgitab oma seisukohti;

* suudab oma emotsioone kirjeldada ning tugevaid emotsioone, nt rõõmu, viha, sobival viisil väljendada;

* kirjeldab enda häid omadusi ja oskusi;

* oskab erinevates olukordades sobivalt käituda ning muudab oma käitumist vastavalt tagasisidele;

* algatab mänge ja tegevusi;

* tegutseb iseseisvalt ja vastutab oma käitumise eest;

* teab, mis võib olla tervisele kasulik või kahjulik ning kuidas ohutult käituda;

* saab hakkama eneseteenindamisega ja tal on kujunenud esmased tööharjumused;

* kasutab erinevaid vahendeid heaperemehelikult ning tegevuse lõppedes koristab enda järelt.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


 

 

5.6 Valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu ja arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti

 

 

 

5.6.1 Valdkond Mina ja keskkond

 

 

 

 

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkideks on, et laps:

 

1. mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult;

 

2. omab ettekujutust oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas;

 

3. väärtustab nii eesti kultuuritraditsioone kui ka oma rahvuse kultuuritraditsioone;

 

4. väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ning ohutult;

 

5. väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi;

 

6. märkab nähtusi ja muutusi looduses.

 

 

 

Mina ja keskkond sisu:

 

1. sotsiaalne keskkond: mina, perekond ja sugulased, kodu, lasteaed, kool, ametid, kodumaa, eesti rahva tähtpäevad, kombed, teised rahvused Eestis, lapsed mujal maailmas, üldinimlikud väärtused ja üldtunnustatud käitumisreeglid; tervise väärtustamine, tervislik toitumine, inimkeha; ohuallikad ning ohutu käitumine;

 

2. looduskeskkond: kodukoha loodus, muutused looduses, elukeskkond, inimese mõju loodusele;

 

3. tehiskeskkond: ehitised, kodutehnika, jäätmed, transpordivahendid, jalakäija ohutu liiklemine, turvavarustus, virtuaalkeskkond.

 

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:

 

1. valitakse valdkonna temaatika lapse igapäevaelust ja teda ümbritsevast keskkonnast, mis hõlmab sotsiaalset keskkonda, loodus- ja tehiskeskkonda, sealhulgas tervise- ja liikluskasvatust;

 

2. suunatakse last ümbritsevat maailma märkama, uurima ning kogema mängu ja igapäevatoimingute kaudu, võimaldades lapsel ümbritsevat tajuda erinevate meelte ning aistingute abil: vaadeldes, nuusutades ja maitstes, kompides, kuulates helisid;

 

3. lõimitakse erinevaid tegevusi: võrdlemist, modelleerimist, mõõtmist, arvutamist, vestlemist, ettelugemist, kehalist liikumist, kunstilist ja muusikalist tegevust;

 

4. suunatakse last mängudes, ümbritsevas looduses, liikluses, oma terviseseisundis jm märgatu kohta küsimusi esitama (probleemi püstitama), küsimustele vastuseid leidma (oletama ja oletusi kontrollima) ja märgatust ning kogetust järeldusi tegema;

 

5. suunatakse last materjale ja vahendeid säästlikult kasutama, hoolivalt ja heaperemehelikult käituma.

 

 

 

 

 

 

 

Mina ja keskkonna tundmine õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel

 

2-3 aastane laps:

* ütleb küsimise korral oma ees- ja perekonnanime

* teab, kas ta on poiss või tüdruk

* teab oma vanust

* vastab küsimustele oma kodu ja pereliikmete kohta.

* oskab nimetada oma rühma nime.

* suudab leida oma koha rühmas

* nimetab rühmas olevaid esemeid

* ütleb küsimise korral rühmakaaslaste, sõprade ja õpetajate nimed.

* teab rääkida oma sünnipäevast

* teab hea ja paha tähendust

* tunneb ära kodu ja lasteaia ning tuttavad teenindusasutused.

* oskab nimetada kodumasinaid

*teab sõidukeid, ohtlikke asju jne.

 

3-4aastane laps:

* teab oma ees- ja perekonnanime, pereliikmete ning inimeste nimesid, kellega on tihti koos (rühmakaaslased, õpetajad, jt);

* teab, kas ta on poiss või tüdruk; teab oma vanust;

* nimetab pereliikmeid: ema, isa, õde, vend, vanaema, vanaisa;

* vastab küsimustele oma kodu, pere ja lasteaia kohta;

* oskab nimetada oma rühma nime; suudab leida rühmas oma koha – kapi, voodi, käterätiku, koha laua taga; nimetab rühmas olevaid esemeid;

* nimetab pereliikmete koduseid toimetusi ning tuntumaid ameteid (politseinik, tuletõrjuja, arst, kokk);

* osaleb kodumaa jt tähtpäevadel vanemate laste ja täiskasvanute tegevuses (esinemine laulude ja tantsudega, ruumide kaunistamine, peoriiete kandmine jms);

* tunneb ära eesti lipu, nimetab selle värvusi;

* räägib oma sünnipäeva tähistamisest; nimetab pühadega seotud tegevusi;

* teab mõistete hea ja paha tähendust; meeldetuletamisel tervitab, jätab hüvasti, palub, tänab;

* nimetab oma sõprade nimesid; oskab sõpra lohutada;

* tunneb ära oma kodu, lasteaia ning tuttavad teenindusasutused (kauplus, teater, jt);

* oskab nimetada kodus kasutatavaid kodumasinaid ja elektroonikat (kell, pliit, külmkapp, pesumasin, televiisor, arvuti jm);

* nimetab sõidukeid (auto, rong, buss, tramm, troll, lennuk, laev);

* mõistab, et prügi ei visata maha; märkab looduses prahti;

* teab hammaste hooldamise vahendeid; harjab hambaid täiskasvanu abiga;

* nimetab toiduaineid;

* nimetab ja näitab oma kehaosi;

* nimetab esemeid, mis võivad olla ohtlikud (käärid, nuga jms);

* tunneb rõõmu looduses viibimisest; mõistab, et mets, muru, lilled, puud on osa loodusest; teab, et metsas kasvavad marjad ja seened;

* teab, et mõned loomad elavad metsas ja mõned inimeste juures kodus; nimetab tuttavat looma ja lindu ning tema kehaosi; nimetab tuttavaid putukaid (lepstriinu, sipelgas, mesilane, liblikas, ämblik, kärbes);

* eristab tuntumaid puu- ja aedvilju välimusi ja nimetuse järgi; nimetab tuttavaid lilli ja selle osi (vars, lehed, õis);

* iseloomustab ööd (on pime) ja oäeva (on valge);

* märkab aastaaegade vaheldumisel lihtsamaid muutusi looduses; nimetab lihtsamaid ilmastikunähtusi: lumi, vihm, vikerkaar;

* teab, et taimed ja loomad vajavad kasvamiseks vett ja toitu;

* teab, et liiklusmärgid aitavad ohutult liigelda; teab fooritulesid ning nende tähendust; teab mõisteid sõidutee, kõnnitee; teab helkuri kasutamise vajalikkust;

* teab liiklusvahendeid ja ja eriotstarbelisi sõidukeid; teab jalgrattaga sõitmise ohutusnõudeid

 

 

 4-6 aastane laps:

*oskab öelda oma nime, perekonnanime, vanuse ja soo (poiss, tüdruk);

*kirjeldab oma perekonda, lähisugulasi ning teab nende nimesid;

* kirjeldab pereliikmete koduseid tegevusi ja oma kohustusi kodus;

* kirjeldab oma kodu, nimetab kodu asukoha (linn, tänav, maa- või talukoha nimi);

* nimetab oma lasteaia nime, kirjeldab oma tegevusi ja mänge laseaias; nimetab lasteaia töötajaid ja nende tegevusi;

* teab mõistete oma, võõras, ühine tähendust;

* põhjendab mängu- ja töökoha korrastamise vajadust;

* nimetab vanemate ameteid; kirjeldab üldtuntud elukutseid ning loetleb tuntumate ametite juurde kuuluvaid töövahendeid;

* kirjeldab tähtpäevi peres, tuntumaid rahvakombeid ja nendega seotud tegevusi;

* teab mõistete õige ja valetähendust;

* teab üldtuntuid viisakusreegleid; tunneb ja järgib lauakombeid;

* nimetab sõbra positiivseid omadusi; oskab sõpra lohutada ja abistada, andeks anda ja leppida;

* märkab kaaslast ja oskab teistega arvestada;

* oskab kirjeldada inimeste erinevusi (keeleline, rassiline, vanuseline, tervisest tulenev) ja abivahendeid (prillid, ratastool, pimedajuhtkoer või valge kepp, kuuldeaparaat);

* kirjeldab tuttavate ehitiste omapära: maja osad ja nende otstarve, ruumid ja sisustus;

* oskab kirjeldada lasteaia õueala ja seal kasutatavaid vahendeid;

* kirjeldab kodumasinaid ja –elektroonikat, teab nende otstarvet ning nendega seotud ohte;

* kirjeldab erinevaid sõidukeid ja teab nende otstarvet;

* kirjeldab, kuidas tema kodus ja lasteaias prügi sorditakse;

* nimetab tervist hoidvaid tegevusi (toitumine, liikumine, uni, mäng, hea tuju ja suhted);

* peseb hambaid täiskasvanu juhendamisel, nimetab hammaste tervise jaoks vajalikke tegevusi (pesemine, tervislik toitumine, hambaarsti juures käimine);

* nimetab toiduaineid, mida tuleks süüa iga päev;

* nimetab kehaosi ja teab nende vajalikkust;

* nimetab tegevusi, kohti, esemeid ja aineid, mis võivad olla ohtlikud;

* mõistab, et õnnetuse korral tuleb pöörduda täiskasvanu poole; selgitab, miks ei tohi võõraga kaasa minna;

* oskab nimetada tuttavaid loomi, linde ja putukaid, kirjeldab nende välimust ja teab nende elupaiku;

* nimetab tuttavaid puid, põõsaid, lilli, puu- ja köögivilju ning kirjeldab nende välimust;

* eristab ööd ja päeva, iseloomustab neid ning mõistab öö ja päeva vaheldumise seost loomade ja taimede tegevusega;

* oskab nimetada aastaaegu ja neid iseloomustada

*teab, et inimene saab talvel loomi aidata; mõistab, et on vaja puid jt taimi istutada;

* oskab enda ümber puhtust hoida (looduses, kodus, jm);

* mõistab, et joogivett ja elektrit tuleb kokku hoida;

* teab, et taimed ja loomad vajavad kasvamiseks õhku, vett ja valgust; kirjeldab erineva temperatuuri mõju loomadele, taimedele, inimestele;

* teab valgusfooritulede süttimise järjekorda ning nende tähendust; teab tuttavate liiklusmärkide tähendusi;

* teab, kus ja kuidas ületada sõiduteed (jalgsi, jalgrattaga);

* teab liiklusvahendite erinevusi ning eriotstarbeliste sõidukite ülesandeid ja tähtsust;

* oskab käituda ühissõidukis;

* teab turvavöö ja turvatooli vajalikkust sõidukis;

* kirjeldab liiklemise ohtusid erinevates ilmastikuoludes; oskab selgitada, kuidas ja kus helkurit kanda.

 

 

 

 

 

6-7aastane laps:

* tutvustab ja kirjeldab iseennast, enda omadusi, huvisid jms;

* kirjeldab oma kodu, perekonda ja peretraditsioone;

* nimetab ja kirjeldab erinevaid ameteid;

* nimetab Eesti riiklikke sümboleid ja rahvatraditsioone;

* mõistab, et inimesed on erinevad ning neil on erinevad vajadused;

* oskab eristada igapäevaelus tervisele kasulikku ja kahjulikku;

* julgeb keelduda (ühis)tegevus(t)est, kui osalemine on ennast ja teisi kahjustav või ohtlik;

* kirjeldab, kuidas ümbritsev keskkond ja inimeste käitumine võib mõjutada tervist;

* järgib isikliku hügieeni nõudeid, sealhulgas hammaste hoidmist ja hooldamist;

* suhtub ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt;

* kirjeldab kodukoha loodust, tuntumaid taimi, seeni ja loomi;

* kirjeldab loodust ja inimeste tegevusi erinevates ajatsüklites: ööpäev, nädal, aastaring;

* selgitab, miks on valgus, temperatuur, vesi, muld ning õhk taimedele, loomadele ja inimestele tähtsad;

* selgitab ilmastikunähtuste sõltuvust aastaaegadest, öö ja päeva vaheldumisest;

* mõistab ja märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale;

* kirjeldab võimalikke ohte kodus, veekogul, liikluses jm;

* teab, kuidas jalakäijana ohutult liigelda ning jalgrattaga lasteaia õuealal sõita.

 

 

 

 

 

5.6.2 Valdkond Keel ja kõne

 

 

 

Sisu:

 

1. keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika;

 

2. suhtlemine, jutustamine ja kuulamine;

 

3. lugemine ja kirjutamine, lastekirjandus.

 

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:

 

1.lähtutakse põhimõttest, et kõnearendus on lapse kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine, kus last õpetatakse eelkõige keelevahendeid (uusi sõnu, sõnavorme ja lausemalle) kasutama suhtlemisel, teadmiste omandamisel, oma tegevuse kavandamisel;

 

2. peetakse oluliseks, et lapse kõne arengut toetatakse kõikides tegevustes (mängimine, käelised tegevused, liikumis- ja muusikategevused ning igapäevatoimingud); lapsele luuakse kõnekeskkond, kus ta kuuleb teiste kõnet ning tal on vaja ja ta saab ise kõnelda; laps õpib rääkima reaalsetes suhtlussituatsioonides, tegutsedes koos täiskasvanuga;

 

3. suunatakse lapsi ettelugemise, dramatiseerimise, ümberjutustamise, joonistamise, oma raamatute koostamise jm tegevuste kaudu kirjandust mõistma ja hindama; ettelugemiseks valitakse žanriliselt mitmekesiseid raamatuid, et toetada lugemishuvi, lugemis- ja kirjutamisvalmiduse kujunemist;

 

4. õpetatakse lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi (häälikupikkuse eristamine, sõnade häälimine jmt) mänguliselt ja igapäevategevustega seostatult;

 

5. mitmekesistatakse kirjutamise harjutusi, kasutades erinevaid vahendeid, värvusi jmt.

 

2-3aastane laps.

* Suhtleb täiskasvanuga esemetega tegutsemise ajal

* Eelistab suhtluspartnerina peamiselt tuttavat täiskasvanut

* Vastab täiskasvanu küsimustele ja korraldustele tuttavas situatsioonis mingi tegevuse, häälitsuse või 1-2sõnalise ütlusega

* kasutab tuttavas situatsioonis ja tegevuses grammatiliselt vormistamata 1-2 sõnalisi lauseid

* kasutab üksikuid käände- ja pöördevorme juhuslikult mõne sõna puhul

* väljendab kõnes mõnda järgmistest suhetest: eitus (ei taha), kuuluvus (tädi lusikas), asukoht (emme siia), omadus (auto katki), subjekti-objekti suhe (issi anna pall)

 

 

 

 

3-4aastane laps:

* saadab oma tegevust kõnega; kasutab kõnes mina vormi;

* omandab kõne kaudu uusi teadmisi;

* kuulab, ei räägi vahele;

* teab lihtsamaid luuletusi ja laule;

* jutustab tuttavaid jutukesi;

* kirjeldab, mida näeb või kuuleb;

* kasutab suhtlemisel dialoogi;

* esitab lihtsamaid küsimusi, annab 1-sõna ja lühivastuseid;

* kasutab kõnes lihtsamaid ruummõisteid (all, peal, sees)

* matkib kirjutamist; kirjutab ja teab üksikuid tähti

* mõistab, et tähele vastab teatud häälik.

 

 

 

 

 4-5aastane laps:

* omandab kõne kaudu teadmisi ja uusi kogemusi;

* kasutab kõnes pöördsõnalisi vorme;

* kasutab lisaks minakesksele kõnele siduskõnet st laps vestleb asjadest ja sündmustest, mis on toimunud või hakkavad toimuma edaspidi;

* juhib oma tegevust kõnega, tuttavate tegevuste puhul kasutab sisekõnet;

* osaleb vestlustes; kasutab suhtlemisel aktiivselt dialoogi;

* teab peast emakeelseid luuletusi ja laule;

* suudab edasi anda kujutluspilte;

* kirjeldab pikalt erinevaid asju, elusolendeid, nähtusi; vahendab kõnes oma tundeid;

* oskab jutustada lugu; mõtleb välja lühijutukesi;

* küsib palju küsimusi; annab lühivastuseid, fraase;

* mõistab nalju, mõistatusi, sarkasmi ja metafoore (nt „Oled aeglane nagu tigu”);

* kasutab kõnes lihtsamaid ruumi- ja ajamõisteid;

* matkib lugemist, kasutades pilte;

* mõistab tähe ja hääliku vahelist seost; määrab tuttava hääliku olemasolu sõnas;

* teab ja oskab kirjutada mitmeid tähti, üksikuid sõnu, oma nime;

* teab, et trükitud tekst jutustab lugu;

 

6–7aastane laps:

* tuleb toime nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega suhtlemisel; arvestab kaassuhtleja ja suhtlemise paigaga;

* saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele sobivalt reageerida;

* suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda;

* jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel, annab edasi põhisisu ja olulised detailid, vahendab ka oma tundeid;

* kasutab kõnes aktiivselt liitlauseid;

* kasutab kõnes kõiki käände- ja pöördevorme ainsuses ja mitmuses;

* valdab suhtlemiseks piisavat sõnavara ja suudab vajadusel ise sõnu moodustada;

* hääldab oma kõnes ja etteöeldud sõnade kordamisel õigesti kõiki emakeele häälikuid;

* tunneb tähti ja veerib kokku 1–2-silbilisi sõnu, tunneb kirjapildis ära mõned sõnad;

* kirjutab joonistähtedega 1–2-silbilisi sõnu õigesti järjestatud ühekordsete tähtedega;

* teab peast emakeelseid luuletusi ja laule.

 

 

 

 

 

 

5.6.3 Valdkond Matemaatika

 

 

 

Sisu:

 

1. hulgad, loendamine ja arvud, arvutamine;

 

2. suurused ja mõõtmine;

 

3. geomeetrilised kujundid.

 

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:

 

1.  suunatakse last nähtuste ja esemete maailma korrastama, kujundama, selles orienteeruma, mille tulemusel laps avastab esemetevahelisi seoseid, leiab esemete erinevusi ja sarnasusi, oskab esemeid järjestada, rühmitada ja loendada;

 

2. harjutatakse last määrama enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteeruma ajas ja kasutama vastavaid mõisteid oma tegevuse kirjeldamiseks;

 

3. seostatakse mäng, vaatlused, vestlused ja igapäevatoimingud matemaatikaga, suunates sealjuures last kasutama erinevaid aistinguid: kuulmis-, nägemis-, haistmis- ning kompimisaistingut;

 

4. suunatakse last ümbritsevat keskkonda matemaatiliselt kirjeldama (arvud, mõõtühikud, kujundite nimetused jm);

 

5. toetatakse üldistuseni jõudmist ja mõistete kujundamist – erinevates objektides sarnaste ning erinevate tunnuste ja omaduste vaatlemise, võrdlemise, kirjeldamise ja sõnastamise kaudu.

 

2-3aastane laps:

* rühmitab esemeid ühe

* leiab esemete hulgast palju ja üks

* näeb ja leiab esemete erinevusi.

* leiab samasuguse kujundi peale-,kõrvuti- või sisseasetamise teel.

* kompimis-veeretamisega eristab ümmargusi ja kandilisi esemeid sh ringi ja ruutu

* vesleb ööle ja päevale iseloomulikult ning matkib tegevusi mängus.

* orienteerub oma kehal ja näitab, mis asub ülal-all, kõrval, ees-taga.

* loendab kolme piires ning vastab küsimusele mitu on?

 

 3-4aastane laps:

*sorteerib objekte kuju ja värvuse järgi;

* klassifitseerib objekte suuruse järgi;

* paneb objektid järjestusse;

* rühmitab lihtsamate üldmõistete või tunnuste alusel;

* huvitub arvudest, tunneb üksikuid numbreid;

* loendab kolmeni;

* nimetab kujundeid ring, ruut;

* kasutab võrdlemisel pikkuse- ja suurusemõisteid;

* loob seoseid paaride leidmisel; leiab sarnasusi;

* kasutab ruumimõisteid ees, taga, peal, all;

* raskuste määramisel kasutab mõisteid kerge, raske;

* teab värvinimetusi;

* nimetab tervikust puuduvaid detaile.

 

 

 

 

 

4-5aastane laps:

*paneb objektid seeriatesse;

* tunneb ja loob mustreid;

* nimetab kujundeid ring, ruut, kolmnurk ning kirjeldab nende tunnuseid;

* eristab värvuste tumedaid ja heledaid toone;

* leiab sarnasusi ja erinevusi;

* märkab ja leiab valesid seoseid ja detaile;

* kasutab suuruse- raskusemõisteid (suur-suurem, väike-väiksem, pikk-pikem, lihike-lühem); võrdleb pikkusi ja raskusi ilma abivahenditeta;

* kasutab asukoha määramisel erinevaid ruumimõisteid;

* mõistab ajalist järgnevust, kasutab selle määramisel mõisteid enne, pärast, öö, päev;

* oskab liigitus- ja sobitusmänge;

* teab arvude järjestust 10-piires;

* leiab hulgale numbrilise/arvulise vaste;

* teab numbrimärke 1-5-ni, kirjutab üksikuid numbreid.

 

 

 

 

 6–7aastane laps:

* määrab esemete hulga ühiseid tunnuseid ja jaotab esemeid kahe erineva tunnuse järgi;

* võrdleb hulki, kasutades mõisteid rohkem, vähem, võrdselt;

*teeb 12 piires loendamise teel kindlaks esemete arvu, teab arvude 1–12 järjestust ja tunneb numbrimärke ning oskab neid kirjutada;

* liidab ja lahutab 5 piires ning tunneb märke + , –, =;

* koostab kahe esemete hulga järgi matemaatilisi jutukesi;

* ärjestab kuni viit eset suuruse järgi (pikkus, laius, kõrgus jm);

* rühmitab esemeid asendi ning nähtusi ja tegevusi ajatunnuse järgi;

* kirjeldab enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteerub ruumis, õuealal ja paberil;

* oskab öelda kellaaega täistundides;

* nimetab nädalapäevi, kuid, aastaaegu, teab oma sünnikuud ja -päeva;

* mõõdab esemete pikkust kokkulepitud mõõduühikuga (samm, pulk, nöör vms);

* eristab enamkasutatavaid raha- ning mõõtühikuid (kroon, sent, meeter, liiter, kilogramm) ja teab, kuidas ning kus neid ühikuid kasutatakse;

 

 

 

 

 

 

5.6.4 Valdkond Liikumine

 

 

 

 

Sisu:

 

1. kehalise kasvatuse alased teadmised: ohutus, enesekontroll ja hügieen;

 

2. põhiliikumised;

 

3. liikumismängud;

 

4. erinevad spordialad;

 

5. tants ja rütmika.

 

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:

 

* arvestatakse, et põhiliikumised eeldavad igapäevast suunamist: liigutusoskused, liikumisosavus ja teised liikumisvõimed (vastupidavus, jõud, kiirus, painduvus) kujunevad ja arenevad tegevuste regulaarsel kordamisel;

 

* rikastatakse lapse liikumis- ja tegevusvõimalusi sportlik-arenduslike liikumisviisidega – jalgrattasõit, suusatamine, uisutamine, ujumine jms;

 

* peetakse oluliseks kõlbeliste põhimõtete ja enesekindluse kujundamist: regulaarsel tegelemisel kehaliste harjutustega kujunevad positiivsed iseloomuomadused;

 

* suunatakse last oma oskusi, võimeid ja koostööd hindama, kaaslastega arvestama, oma emotsioone kontrollima ja valitsema; mõistma ühe või teise kehalise harjutuse vajalikkust;

 

* mitmekesistatakse põhiliikumiste, koordinatsiooni, rühi, tasakaalu, liikumisvõime ja peenmotoorika (täpsus, näo- ja sõrmelihaste kontrollioskus) arendamist ja tagasiside andmist.

 

* luuakse arenguvõimalusi loomine liikumis- ja liiklustegevusteks (terviserada koduvallas)

 

 

 

Liikumise areng õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel

 

2-3 aastane laps:

* sooritab lihtsamaid võimlemisharjutusi ettenäitamise ja juhendamise järgi;

* jookseb veereva vahendi (pall, rõngas) järel;

* roomab ja ronib üle väikeste takistuste;

* poeb takistuste alt läbi;

* säilitab liikumisel valitud sihi;

* hüpitab käes palli, jälgib selle suunda;

* mängib koos õpetaja ja kaaslastega kõnni- ja jooksumänge.

 

 

 

 

3-4 aastane laps:

* jalutab trepist alla vahelduvate sammudega;

* jookseb omades kontrolli kiiruse ja suuna üle;

* hüppab koos jalgadega;

* ronib vahenditel üles ja alla;

* viskab palli ja üritab seda püüda;

* sõidab rattaga, kelguga;

* matkib lihtsamaid võimlemisharjutusi, loomade-lindude liigutusi ja liikumist;

* püüab liikuda rütmis;

* mõistab lihtsamaid mängureegleid; mängib koos kaaslastega lihtsamaid liikumismänge.

 

 

 

 4-5 aastane laps:

* liigutab jalgu ja käsi rütmis;

* kasutab rütmiliikumisel vahelduvaid rütme;

* matkib võimlemisharjutusi;

* hüppab koos jalgadega ja ühel jalal;

* kasutab harjutuste sooritamisel üheaegselt mõlemat kätt, jalga;

* sooritab lihtsamaid tasakaaluharjutusi paigal ja liikumisel:

* viskab, püüab ja lööb palli;

* kasutab liikumisel erinevaid vahendeid (võimlemisrõngas; jalg- ja tõukeratas, kelk/liulaud jms);

* järgib mängureegleid, mängib koos kaaslastega liikumis- ja lihtsamaid võistlusmänge.

 

 

 

 

6–7 aastane laps:

* keskendub sihipäraseks kehaliseks tegevuseks;

* peab liikumisel ja mängimisel kinni üldistest ohutusreeglitest, valides sobivad paigad ja *ahendid;

* sooritab põhiliikumisi pingevabalt, nii et liigutused on koordineeritud, rütmilised;

* sooritab painduvust, kiirust, vastupidavust ja jõudu arendavaid harjutusi;

* säilitab tasakaalu paigal olles ja liikumisel;

* kasutab harjutuste sooritamisel mõlemat kätt, täpsust nõudvas tegevuses kasutab domineerivat kätt;

* matkib täiskasvanut harjutuste sooritamisel;

* sooritab üheaegselt kaaslasega rütmiliikumisi;

* liigub vastavalt enda tekitatud rütmile ühtlase ja vahelduva tempoga;

* kasutab liikumisel erinevaid vahendeid (lindid, rätikud, rõngad, suusad, kelgud jne);

* mängib sportlike elementidega mänge (korvpall, jalgpall jne);

* peab kinni kokkulepitud mängureeglitest.

 

 

 

 

5.6.5 Valdkond Muusika

 

 

 

 

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:

 

1. tunneb rõõmu laulmisest ja musitseerimisest;

 

2. suudab keskenduda kuulatavale muusikapalale;

 

3. suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu;

 

4. suudab musitseerida nii rühmas kui ka üksi.

 

Sisu:

 

1.laulmine

 

2. muusika kuulamine;

 

3. muusikalis-rütmiline liikumine;

 

4. pillimäng.

 

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:

 

1. on esikohal emotsionaalne ja aktiivne muusikaalane tegevus;

 

2. kujundatakse ja arendatakse lapse muusikalis-loomingulisi võimeid, samuti kultuurilis-sotsiaalset aktiivsust ning väärtushinnanguid;

 

3. arvestatakse lapse individuaalseid eeldusi ning toetutakse eduelamusele ja tunnustusele;

 

4. kasutatakse muusikat lõimiva tegevusena ka teistes õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades nagu Keel ja kõne, Kunst jne; muusika on igapäevaelu osa, nii argi- kui ka pidulike sündmuste puhul;

 

5. seostatakse üksteisega muusika kuulamine, laulmine, pillimäng, muusikalis-rütmiline liikumine, mängud ja tantsud;

 

6. muusikapalade (laulud, palad muusika kuulamiseks, tantsud ja mängud, pillilood) valikul arvestatakse laste huvidega ning ea- ja jõukohasusega.

 

2-3aastane laps:

* kuulab ja jälgib õpetaja laulu

* Sooritab koos õpetajaga lihtsaid liikumisi vastavalt laulu tekstile (paigaltammumine, keerutamine üksikult, koosjalu hüplemine, lehvitamine, käte peitmine selja taha, viibutamine sõrmega, kükitamine)

* tunneb rõõmu kuulatavast laulust või muusikapalast

* Mängib õpetaja ettenäitamisel kaasa kuuldud muusikale kehapillil (plaksutab,  plaksutab rütmi)

 

3-4aastane laps:

*kuulab laulu või muusikapala lõpuni;

* eristab aeglast ja kiiret, kõrget ja madalat, valju ja vaikset muusikat ning marssi ja jooksu;

* tunneb ära tuttava laulu viisi;

* alustab ja lõpetab laulu õigeaegselt;

* laulab kajamängu so-mi intonatsiooniga;

* liigub ringjoonel ja läbisegi üksi, koos paarilisega;

* teeb lihtsamaid tantsusamme ja –liigutusi (eesgalopp, hüpaksamm, põlveplaks,

* kasutab kehapilli ja lihtsamaid rütmipille (kõristid,kelluke, tamburiin, marakas, kõlapulgad).

 

 

 

 

 4-5 aastane laps:

* eristab aeglast-keskmist-kiiret, kõrget-keskmist-madalat, valju-poolvalju-vaikset muusikat;

* iseloomustab muusikapala (kurb, rõõmus, unelaul, marss);

* teab mõisteid rahvalaul, rahvatants, helilooja;

* laulab lõbusalt , kurvalt, õrnalt, hoogsalt;

* teeb erinevaid tantsusamme (ees- ja külgkalopp, hüpaksamm, luisksamm, juurdevõtusamm, põlvest vetrumine, käärhüpped);

* liigub suunamuutustega;

* nimetab ja mängib lihtsamaid rütmipille;

* mängib rütmipilli laulu vahemängus.

 

 

 

 

 6–7aastane laps:

* laulab ilmekalt loomuliku häälega ja vaba hingamisega;

* laulab eakohaseid rahva- ja lastelaule nii rühmas/ansamblis kui ka üksi;

* suudab laulu või muusikapala tähelepanelikult kuulata ning kuulatud muusikat iseloomustada;

* eristab kuulmise järgi laulu ja pillimängu;

* eristab tämbri ja kõla järgi õpitud pille;

* mängib eakohastel rütmi- ja meloodiapillidel õpitud lauludele ja instrumentaalpaladele lihtsaid kaasmänge;

* mängib lastepillidel ja oskab mängida ka pilliansamblis;

* liigub vastavalt muusika meeleolule;

* väljendab ennast loovalt muusikalis-rütmilise liikumise kaudu.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5.6.6 Valdkond Kunst   

 

 

 

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:

 

1. tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest;

 

2. kujutab isikupäraselt ümbritsevaid esemeid, sündmusi ja oma kujutlusmaailma;

 

3. vaatleb, kirjeldab ja kujundab ümbritsevat ja tarbeesemeid;

 

4. kasutab õpitud voolimis-, joonistamis- ning maalimisvahendeid ja -võtteid;

 

5. kasutab materjale ja tööriistu ohutult ning sihipäraselt;

 

6. vaatleb kunstiteoseid ja kirjeldab nähtut.

 

Sisu:

 

1. kujutamine ja väljendamine: mõtete, tunnete edasiandmine nähtaval kujul;

 

2. kujundamine: objektile esteetilise lisaväärtuse andmine;

 

3. tehnilised oskused: voolimine, joonistamine, maalimine, meisterdamine;

 

4. kunstiteoste vaatlemine, vestlused kunstiteostest, kunstist.

 

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:

 

* antakse lapsele võimalus saada elamusi, tunda rõõmu ja rahulolu ning tal on võimalus väljendada oma maailmanägemist;

 

* suunatakse last vaatlema ning voolides, joonistades, maalides ja meisterdades kasutab laps vaatlustel tehtud tähelepanekuid;

 

* kasutatakse teemasse sisseelamiseks mängu, muusikat, lihtsat lavastust, jutu lugemist jne;

 

* arvestatakse, et lapse jaoks on oluline loomiseks ja lahenduste leidmiseks teha katsetusi ning avastusi, otsida ja saada vastuseid tekkinud küsimustele, omandatud oskusi rakendada ja loovalt kombineerida;

 

* julgustatakse last kasutama ja katsetama tema enda pakutud lahendusi töö mitmekesistamiseks ning ergutatakse lapse kujutlus- ja algatusvõimet, jälgides, et säiliks lapse isikupärane eneseväljendus;

 

* viiakse kunstitegevusi läbi ka õues, samuti kasutatakse kunstitegevust teiste valdkondade õppe- ja kasvatustegevuste osana, joonistatakse nii paberile, kivile, puidule, liivale või kombineeritakse erinevaid materjale;

 

* suunatakse last tehtut analüüsima, selgitama, miks ta kujutas esemeid, nähtusi just sellisel viisil, milliseid materjale ja tehnikaid kasutas ning kuidas tööga rahule jäi. Kaaslaste töödesse tolerantse suhtumise kujundamisele aitab kaasa, kui analüüsitakse nii laste töid kui ka kunstiteoseid ning põhjendatakse oma hinnangut

 

2-3aastane laps

* tunneb rõõmu kunstitegevustes osalemisest

* leiab kritselduste hulgast peale loo jutustamist väärivaid kujundeid

* kaunistab täppidega, joontega ruumilisi ja tasapinnalisi esemeid

*õpetajat jäljendades muljub ja näpistab, rullib ja veeretab voolimismaterjali

* teeb sõrme või pulgaga pehmesse voolimismaterjali jäljendeid.

 

 

 

3-4aastane laps:

* näitab käe eelistusi (parem või vasak);

*valab vett anumasse;

* kasutab vahendeid, mis nõuavad käe liigutamist randmest (pintsel, pliiats, kriit); kasutab iseseisvalt liimipulka;

*püüab lõigata kääridega joone järgi;

* kasutab maalimisel/joonistamisel lihtsamaid tehnikaid (pintslitrükk, rebimine, tausta värvimine kriidi küljega);

* teeb kontrollitud kritseldusi;

* kombineerib ringe/ruute joontega;

* joonistab päikest, peajalgset;

* kasutab voolimisel lihtsamaid võtteid (rullimine, veeretamine, vajutamine, pigistamine, pinna katmine plastiliiniga/voolimismassiga).

 

 

 

 

 

4-5aastane laps:

* kasutab kontrollitult joonistamise vahendeid;

* joonistab baaskujundeid; kombineerib ringe/ruute/kolmnurki joontega;

* kombineerib kujundeid pildiks;

* joonistab loomi, puid ja lilli;

* pöörab inimese kujutamisel tähelepanu kehaosadele;

* kasutab kontrollitult kääre;

* keskendub tegevusele; loomisel kasutab erinevaid tehnikaid ja materjale;

* väljendab joonistades, meisterdades ja voolides erinevaid fantaasiaid;

* kirjeldab kunstiteoseid.

 

 

 

 

6–7aastane laps:

* leiab ümbritseva vaatlemisel erinevaid detaile, objekte ja nendevahelisi seoseid ning kujutab ümbritsevat vabalt valitud viisil;

* väljendab joonistades, maalides, voolides ja meisterdades meeleolusid ja fantaasiaid;

* kasutab kunstitöö loomiseks erinevaid vahendeid;

* kujutab inimesi neile iseloomulike tunnuste kaudu;

* keskendub alustatud tegevusele ja loob oma kunstitöö;

* loob esemeid erinevaid tehnikaid ja materjale kasutades ning räägib nende otstarbest;

* koostab ise või valib tööst lähtuvalt sobivad motiivid või vahendid eseme kaunistamiseks;

* kirjeldab kunstiteoseid, nende värve ja meeleolu.

 

 

 

 

 


 

 

5.7 Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus

 

 

 

Lapse igasuguste teadmiste ja oskuste arendamine toimub loomulikul teel läbi tegutsemise. Lapse põhitegevuseks on mäng. Oskus mängida on lapse tähtsaim ja olulisim arengunäitaja. Heas tegeluses on mäng ja õppimine nii tihedalt käsikäes. Kui tegevus on teadlikult suunatud õpitakse lihtsamalt ja rohkem.

 

 

 

Kodulugu on alusoskuste kujunemisel  keskseks, erinevaid tegevusi ühendavaks lüliks.

 

Läbivate teemadena erinevate tegevuste käsitletu annab lapsele tõelised ja sügavuti tungivad teadmised ja oskused. Teema valiku määravad looduses toimuvad rütmilised muutused, rahvakalendri tähtpäevad, ühiskondliku elu sündmused, lapsi huvitavad teemad.

 

 

 

Temaatilist õppetegevust suunavad eesmärgid, mis näitavad ära oskused, mida lapsed omandavad. Eesmärkidele mõtlemisel on oluline saavutada ainevaldkondade vaheline tasakaal.

 

Õppe- ja kasvatustöö planeerimisel ja rakendamisel toetume alushariduse riiklikule õppekavale, lasteaia arengu-, tegevus- ja õppekavale, õppe-kasvatustöö käsiraamatutest,ja arvestades õppeaasta eesmärke.

 

Õppetegevus toimub integreeritult, temaatilise õpetuse kaudu, lähtudes koduloolisuse aspektist.

 

 

 

Individualiseerimise aluseks on järgmised tõekspidamised:

 

*ei ole kahte ühesugust last

 

*lapsed lisavad õpetamisele ja õpitegevusele oma kogemused ja suhtumise,

 

oskused ja õpistiilid       

 

*õpetajad reageerivad individuaalsetele erinevustele

 

Muukeelsetest peredest pärit lapsed käivad tavarühmas ning nende keeleõpe toimub igapäevaelus ja tegevustes.

 

Andekate lastega teevad lisatööd rühmaõpetaja, muusikaõpetaja ja liikumisõpetaja.

 

Psühholoog  konsulteerib lapsi, õpetajaid ja lapsevanemaid ja vajadusel suunab lapse oma eriala spetsialisti juurde.

 

Kõik kavad on tehtud paindlikult, et mahutada eriüritusi nagu väljasõit, osalemine lasteaia ühisüritustel jms. Samuti peegeldab tegevuskava rühma meeleolu või isegi ilma.

 

Õppeaasta tegevuskavast ja lasteaia õppekavast  lähtuvalt koostavad rühma õpetajad tegevuskava nädalate kaupa, kus on märgitud läbiviidavate tegevuste teemad, eesmärgid, kasutatud kirjandus ja koostöö lastevanematega. Kavandatud plaanide elluviimiseks, valivad õpetajad koostöös tegevused ja vahendid, mille abil püstitatud ülesandeid praktiliselt täita.

 

Pannakse paika täpsemad juhised ja tegevuskava kuu lõikes.

 

Õppe-ja kasvatustöös võib kasutada ühe osana arvuti õppematerjale (vt lisa 1)

 

 

 

 

 

Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamine suvekuudel:

 

* õppe- ja kasvatusvaldkondade sisu kordamine;

 

* mängulise ja vabategevuse rõhutamine õues;

 

* Väljasõidud, õppekäigud, matkad

 

Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine

 

Õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale ja vajadustele päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja pedagoogi kavandatud õppe- ja kasvatustegevused. Rühma päevakava koostamisel lähtutakse lasteaia üldisest päevakavast.

 

Vasalemma lasteaia Sajajalgne rühma päevakava (vt lisa 2)

 

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestab pedagoog lapse arengutaset, vanust ning lapse huve. Lapse kasvades ja arenedes lähtutakse õppesisu valikul üldjuhul põhimõttest – lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale, kergemalt raskemale.

 

Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel koostavad õpetajad nädalaplaani, kus esitavad eesmärgid, temaatika, õppesisu ja -tegevused. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab õpetajal teha vajadusel muudatusi.

 

 

 

5.7.1 Õpetaja kavandatud tegevused nädalaplaanis

 

1. kuulamine ja kõnelemine:

 

lastekirjanduse ettelugemine ja jutustamine;

 

laste jutustamine;

 

luuletuse päheõppimine;

 

lavastusmängude mängimine;

 

suurtrükitähtede kirjutamine;

 

mustrite joonistamine;

 

värviraamatute värvimine;

 

raamatute uurimine;

 

lausete ja jutukeste koostamine;

 

tähtede ladumine sõnadeks;

 

 

 

2. lugemine ja kirjutamine:

 

hääldamine ja häälimine;

 

hääliku kuulmine, hääliku määramine;

 

tähtede tundmine;

 

lugemine;

 

kirjutamine kriidiga, pliiatsiga, pulgaga, näpuga jms;

 

peenmotoorika harjutuste tegemine (nööpimine, nöörimine, toppimine, lükkimine, ladumine, kruvimine, punumine, koorimine, sidumine jms).

 

 

 

3. vaatlemine ja uurimine:

 

vaatluses osalemine;

 

õppekäikudel osalemine; avastamine;

 

arutamine, vestlemine;

 

katsete tegemine;

 

ehitusmängude mängimine/konstrueerimine;

 

laste teatmeteoste kasutamine;

 

 

 

4. võrdlemine ja arvutamine

 

esemete, nähtuste, omaduste võrdlemine;

 

hulkade ja suuruste võrdlemine;

 

sorteerimine, järjestamine, mõõtmine;

 

liitmine ja lahutamine;

 

matemaatiliste jutukeste koostamine;

 

täringumängude mängimine;

 

loto-, doominomängude mängimine, mosaiikide ja mustrite ladumine jms.

 

 

 

5. kunstilised tegevused

 

joonistamine erinevate vahenditega;

 

maalimine erinevate värviliikidega;

 

voolimine mitmesugustest materjalidest;

 

eri- ja segatehnikate kasutamine;

 

lõikamine ja liimimine;

 

mustrite kujundamine jms.

 

 

 

 

 

 

 

Ühe tegevuse ajaline pikkus sõltub laste suutlikkusest ja vanusest:

 

2-3aastane   10 min          3-4aastastel 10-15min

 

4-5aastastel; 15-25 min                 6-7aastastel  20-35 min

 

 Õpetajatel on õigus seda reguleerida vastavalt laste soovidele ja võimetele, oma äranägemisel.

 

Rühma õppe- ja kasvatustegevus viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja ühistegevusi võimaldavas keskkonnas. Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga (objektid, nähtused) tutvutakse loomulikus keskkonnas.

 

 

 

5.7.2 Lapse arengu analüüsimine ja hindamine

 

1. Lasteaia õpetaja jälgib kavakindlalt lapse kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas esteetilist ning kõlbelist arengut.

 

2. Õpetaja teeb märkmeid vastava lapse vanuse juurde tabelisse jaanuaris ja aprillis (vt lisa 3-7)

 

3. Õpetaja annab lapsevanemale lapse arenemise kohta tagasisidet perevestlusel (vajadusel ka jooksvalt).

 

Füüsilise arengu jälgimisel vaadeldakse eelkõige lapse üld- ja peenmotoorikat: koordinatsiooni, kõndi, rühti ja tasakaalu, painduvust, täpsust, näo- ja sõrmelihaste valitsemisoskust ning jõudu ja vastupidavust.

 

Tunnetus- ja õpioskuste jälgimisel vaadeldakse lapse tunnetusprotsesside arengut: aistingud, taju, mälu, mõtlemine, kõne. Kõne puhul jälgitakse kõne kasutamise ja mõistmise arengut. Jälgitakse laste igapäevaseks toimetulemiseks vajalikke elementaarseid ja jõukohaseid teadmisi ümbritsevast elust, loodusest, mitmesugustest esemetest, asjadest, nendeomadustest, samuti teadmisi inimeste elust ja tööst.

 

Sotsiaalsete ja mänguoskuste jälgimisel vaadeldakse lapse tegutsemist ja suhtlemist teiste laste ja täiskasvanutega, lapse tegevuste, eelkõige mängu arengut, iseseisvust ning toimetuleku-, valiku- ja otsustusoskusi, ka emotsioonide kontrolli ja väljendamise oskust, mis on tihedalt seotudkollektiivis kohanemisega; vaadeldakse ka lapse kõlbelist ja esteetilist arengut.

 

Lapse arengu jälgimine aitab kavandada lapse arenguks vajalikke tegevusi tema individuaalsust arvestades.

 

Lapse arengu hindamiseks ja toetamiseks toimuvad vähemalt kord aastas lapsevanema(te)ga arenguvestlused. Arenguvestluse toimumise aeg ja viis määratakse vastastikkusel kokkuleppel lapsevanema(te)ga. Arenguvestluse käigus tehakse kirjalik kokkuvõte lapse arengutulemustest (vt lisa 2), mille alusel kavandatakse lapse arengu edasine toetamise suund. lapse arengutabel antakse lapse lasteaia lõpetades lapsevanemale kaasa. Rühma arengust teevad õpetajad rühma koondtabeli (vt lisa ) mis on aluseks õppe-kasvatustegevuse õppeaasta analüüsimisel.

 

Lapse koolivalmidust analüüsitakse aprillikuu arenguvestlusel lapsevanemaga. (vt lisa

 

Lapse arengu hindamise ja analüüsimise põhimõtteid ja meetodeid tutvustatakse lapsevanemale.

 

Lapse arengutulemusi kasutavad rühmaõpetajad koostöös lapsevanematega õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ning määravad tulemustest lähtuvalt individuaalse tegevuse vajaduse.

 

 

 

Lapse arengu analüüsimise ja hindamise meetodid otsustab pedagoogiline nõukogu.

 

 

 

 

 

5.7.3 Erivajadustega laps

 

Erivajadustega laps käesoleva riikliku õppekava määruse tähenduses on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatusmeetodid jm) või rühma tegevuskavas.

 

Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse direktor.

 

Lasteaias puudub oma logopeed ja eripedagoog, kasutatakse spetsialistide abi väljas poolt asutust. Õppeaasta algul kontrollivad  logopeed ja psühholoog lapsed üle ning suunab abivajajad vastavate spetsialistide juurde.

 

Vajadusel (ka koolikohustuste täitmise edasilükkamine) koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös logopeedi/eripedagoogi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava. Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest.

 

Lasteaed toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret lapsele oma keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel.

 

5.7.4 Eesti keele kui teise keele õpe

 

Lasteaias toimib õppe- ja kasvatustegevus  eesti keeles.

 

Mitte-eesti kodukeelega lapsed omandavad eesti keele lõimitud õppe- ja kasvatustegevuste kaudu, millele võib lisanduda eesti keele tugiõpe;

 

5.7.5 Koostöö lapsevanemaga

 

Lasteasutuse pedagoogid teevad lapsevanemaga lapse arengu toetamiseks koostööd, mis põhineb dialoogil, vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel.

 

Pedagoog teavitab regulaarselt lapsevanemat lapse arengust ja õppimisest (igapäevased vestlused, arenguvestlused, vestlused kokkulepitud aegadel) ) ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest (vestluste kaudu, infostendilt, elektronposti teel, kodulehelt, lastevanemate koosolekutel). Pedagoog loob lapsevanemale võimalused saada tuge ja nõu õppe- ja kasvatusküsimustes.

 

Lapsevanemal võimaldatakse osaleda õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamises ja läbiviimises ning anda tagasisidet lasteasutuse tegevusele (igapäevased vestlused, lasteaia ja rühma ürituste/pidude külastused, koosolekud, oma rühma hoolekogu liikme kaudu)

 

5.8 Õppekava uuendamine ja täiendamine

 

Lasteaia õppekava uuendamisel ja täiendamisel lähtutakse sisehindamise tulemustest, mis kajastavad, kuidas soodustab õppekava ning sellest lähtuv õppe- ja kasvatustegevus laste arengut, mängu ning õppimist.

 

Õppekava rakendumist analüüsitakse pedagoogilises nõukogus kaks korda aastas (novembris ja märtsis). Saadud tulemuste põhjal viiakse sisse vajalikud täiendused ja uuendused. Pedagoogilise nõukogu otsused kooskõlastatakse hoolekoguga.

 

Õppekava kuulub läbivaatamisele igal õppeaastal juunikuu jooksul.

 

Ettepanekud õppekava täiustamiseks arutatakse läbi pedagoogilises nõukogus ja hoolekogus.

 

Õppekava muudatused kinnitab  lasteaia direktor.