Pildiotsingu ÕPPIMINE tulemus

 

 

 

Eelkool, Vasalemma Põhikoolis, alustab esmaspäeval, 2.oktoobril.

Väljasõit lasteaia juurest kell 12.05

 

 

Tunnid toimuvad esmaspäeviti kell 12.15-15.00. Kaasa võtta harilik pliiats, värvipliiatsid, viltpliiatsid, pliiatsiteritaja, joonistusplokk ja vahetusjalatsid. Eelkooli õpetaja on Piret Kallu, muusikaõpetaja Helen Hiie.

 

Kooli minek on tähtis samm. Sellega algab lapse elus uus etapp. Me kõik lapsevanematena soovime, et lapsed tuleksid koolis hästi toime, olles seejuures terved ja õnnelikud. Mida laps vajab selleks, et koolis toime tulla? Mis on eeldused selleks, et ta saaks koolis pakutavat vastu võtta? 

 

Kuidas last kooliks ette valmistada? Mida vajab oma arenguks koolieelik?

Inimestel on kindel arusaam sellest, mida mõeldakse kooliks ettevalmistuse all. Sellele küsimusele ei saa aga anda lühivastuseid, mida tavaliselt antakse. Tegelikkuses tuleb vaadata last – mida ta selles eas vajab, kes laps on.

 Vaadakem, kuidas üks elav organism areneb. Näiteks tomat. Tomatiseemet ei külvata avamaale, vaid hoitakse toasoojas ja kaitstakse välismõjude eest. Kui kasvutingimused jäävad kitsaks, siis istutatakse ta ümber. Tomati puhul me ei kahtle, mida ta vajab, inimlapse puhul aga küll. Tomatit me ei külva lume sisse, inimlapse viskame aga ellu ja ootame, et nad seal hakkama saavad. Eeldame, et kaheaastane juba maailmas hakkama saaks. Kui tahame, et laps kasvaks ja „vilja kannaks“, siis peavad tal olema teatud omadused ja oskused, millel põhinevad omakorda järgmised omadused ja oskused.  Inimestena ei vaja me, et 7aastane lugeda oskaks. See pole talle elus toimetulekuks selles eas vajalik. Selles eas vajab laps midagi muud.

 Kui tomati puhul teame, milline saab tema vili olema, siis inimlapse puhul me seda ei tea. Inimene on väga individuaalne. Me kõik läbime samad arengufaasid, aga me läbime need kõik erinevalt. Meie kõigi viljad on erinevad ja seda pole võimalik ette näha lapseeas. Kõigil on oma tugevad küljed ning huvid, kuid need selguvad alles teismeea lõpus. Seda enam on vaja teada, mida laps vajab, et kasvada terveks ja tugevaks.

 0-7 eluaastal kasvab lapse keha ja see kasvamine on kvalitatiivne. Eriti puudutab see siseorganeid. Neid jõude, mis siseorganeid mõjutavad nimetatakse vormijõududeks. Kui selles eas kasutada neid jõude millekski muuks, siis võtame need jõud keha ülesehitamiselt ära. Liiga varajase intellektuaalse arendamise all kannatavad lapsed on kuivetunud kehaga, kahvatud, väikest kasvu, neil on teadmised, mis pole eakohased ja väga detailsed. Kui need jõud on saanud segamatult keha vormimise lõpetada, siis need vabanevad ja muutuvad millekski muuks: laps on valmis pingis istuma, vastu võtma koolitarkust. Kooliküps laps on ärksam, ta on rohkem „kohal“, ta on kriitilisem.

 Aga mida laps siis eelkoolieas ikkagi vajab?

 Eelkoolieas on väga oluline meelte arendamine. Kui meie meelte areng on häiritud, siis on üks aken maailma suletud.

 Selles eas on oluline kompimismeele areng. See on esimene meel, mis saab sünniga puudutatud.  Need kehapõhised meeled annavad baasoskused. Kompimismeele baasoskus on turvalisus. Kompimismeelt toetavad ehedad materjalid, erinevad materjalitüübid. Ka täiskasvanu, kes on lapsega koos ja ümbritseb teda oma tähelepanuga, toetab kompimismeelt.

 Teine meel, mis saab oma aluse esimesel seitsmel eluaastal, on elumeel. Elumeel annab meile teada, kas tunneme end hästi või halvasti. Lapse ümbrus peab olema meeldiv, ta peab tundma end turvaliselt ja hästi. Tema keskkond peab olema voolav, soe, turvaline.

 Kolmandaks meeleks on liikumismeel, millega on seotud sotsiaalsed oskused ja ka kõne areng. Suhtlemisoskus täiskasvanueas on seotud sellega, kui hästi ta lapsena mängis. Mängus on oluline kontakt teistega. Seega peab olema lapsel aega ja võimalusi mängimiseks. Mäng on ettevalmistus eluks.

 Neljandaks meeleks on tasakaalumeel. Sellega on seotud hingeline tasakaal ja oskus end tasakaalu viia. Tasakaalumeelt saab treenida ronides, tasakaalu harjutades.

 Eelkooliiga iseloomustab lapse matkimisjõud. Kõike, mida laps näeb ja kogeb, ta matkib. Seega on väga oluline, et lapsel oleks võimalus matkida. Et ta näeks praktiliste tööde tegemist, et ta saaks kaasa lüüa. Et inimesed tema ümber oleksid matkitavad. Ja seda mitte ainult oma tegevustes, sest lapsed matkivad ka meie olemust.

 Laps on väga plastiline, ta allub sellele, mida tahame temaga teha. Kui tahame liiga varajase intellektuaalse arendamisega lapse elujõude füüsilise arengu juurest ära viia, siis lubab ta seda. Sellega kahjustame otseselt lapse tervist. Lapsepõlvest peaks laps saama ammutada täiust ja helget rõõmu, kiirustamisest vaba rahu ja muretust ning seda kõike täiskasvanu poolt toetatuna.